Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Pühtitsa kloostris 20. jaanuaril 2021. aastal

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Mõne päeva eest pühitsesime kogu inimkonna ajaloo suurimat sündmust – meie Issanda Jeesuse Kristuse Sündimist. Me teame Kristuse lapsepõlveaastatest väga vähe. 30 aastat pärast Kristuse sündi tuleb Issand Jeesus ristimisele Jordani äärde. Seal kutsub Ristija Johannes inimesi üles sõnadega: „Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!” (Mt 3:2). Hiljem lausub need samad sõnad ka Päästja ise. See ei tähenda sugugi, et Kristus lihtsalt kordas Ristija Johannese ütlust. Püha Vaimu mõjul oli prohvet Johannesele avatud Kristuse Päästja tulev kuulutus. Talle paljastati seegi, et temast saab Eelkäija. Vanas Testamendis olid enne Ristija Johannest teised prohvetid, kes kuulutasid Messia tulemist ja Jumalasünnitajat. Prohvet Jesaja ennustab Ristija Johannese kohta, et temast peab saama Eelkäija, kes valmistab Issanda teed.

Kristus tuleb Jordani äärde Ristimisele. Püha Johannes üritas Teda takistada, öeldes: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida!” (Mt 3:14). Kuid Kristus kinnitab, et nõnda peab sündima kogu õigus. Nii ristib püha Johannes Päästja. Just siis ilmutatakse maailmale püha Kolmainu: Püha Vaim laskub tuvi kujul Kristuse peale ning kostab Isa Jumala hääl: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Mt 3:17).

Evangeelium jutustab, et püha Ristija Johannes oli askeet, kes elas kõrbes, toitudes vaid rohutirtsudest ja metsmeest ning kandes rõivana kaamelinahka. Ta oli viimane Vana Testamendi prohvet ja samas ka esimene uue Testamendi prohvet–märter. Viissada aastat enne Ristija Johannest ei ilmunud ühtki prohvetit. Viimane prohvet enne teda oli prohvet Malakia. Püha Johannes sai maailmale tuntuks kui Eelkäija, s.t. Kristus Päästjale teed ettevalmistav. Mõelgem Johannes Ristija askeetlikule võitlusele. Kas võiksime ise järgida tema askeetlikku eeskuju? Kas suudame kõik minna kõrbe ja matkida tema eluviisi? Vaieldamatult ei ole me selleks valmis, sest meil on nõrk nii füüsiline kui ka eelkõige vaimne võimekus. Kas aga saaksime järgneda Johannes Ristija eeskujule vale paljastamisel? Paljastaja peab olema kõrgel vaimsel tasemel. Vastasel juhul hakkab ta hoopis iseennast paljastama. Me peame Johannese vankumatu usk omaks võtma. Johannes Ristija uskus Temasse, keda ta ootas. Ta ütles: „tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma” (Mk 1:7). Meiegi peame hinges tundma end Kristus Päästja teenijatena – Tema tuli maailma meie pärast ja meie päästmiseks. Usk on Jumala and. Seepärast tuleb meil palvetada, et Issand meie usku kinnitaks. Kutse „Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!” jääb kehtima aegade lõpuni. Kirik on seadnud prohveti ja Issanda Ristija Johannese mälestuspäeva kohe pärast Issanda Ristimise püha, kuna ta oli otseselt seotud Jumalailmumisega. Kui see meeleparanduskutse puudutab meie südant, võime loota pääsemisele. Aamen.