Kristuse sündimise püha Pühtitsa kloostris
"Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse."
(Gl 4:4-5)
Helget meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse sündimise püha tähistati rõõmsalt Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalses Nunnakloostris Eestis. Vene Õigeusu Kiriku pühade hierarhias järgneb Kristuse sündimise püha oma tähenduse poolest kohe Kristuse Ülestõusmise pühale, ent samal ajal eelneb sellele, kuulutades „aja täiuse“ saabumist ning Jumala Poja maise elu algust.
Kristuse sündimise eelõhtul, 6. jaanuaril, algas kloostris Pühtitsa Uinumise peakirikus Koguöine jumalateenistus, millest võtsid osa arvukad palverändurid Eestist ja naaberriikidest. Teenistust juhatas kloostri vanim vaimulik, ülempreester Dimitri Hodov. Paljud palvetajad seisid kogu teenistuse aja kiriku eeskojas, kuna kõik ei mahtunud kirikusse. Ainuüksi õlitamise kord kestis ligikaudu pool tundi. Pärast koguöise jumalateenistuse lõppu esines noortekoor „Raduga (Vikerkaar)“, mida juhatab kunstiline juht ja peadirigent, Tallinna teenetemärgiga pärjatud Natalja Vladimirovna Kuzina. Kontsert koosnes vaimulikest lauludest, rahvalauludest ja jõulukoraalidest vene, eesti, tšehhi, ukraina, prantsuse ja itaalia keeles. Pärast kontserti kogunesid palverändurid peakiriku ette väljakule, kuhu kloostri õed olid eelmisel päeval armastusega ehitanud lumest ja jääst Jõulusõime. Kuigi kõik kloostri koguduse liikmed teavad, et jõuludeks ehitavad õed väikese lumekoopa Kristus-Lapse varjupaigaks, võtab sellise jääimena valminud vaatepilt südame ikka hardusest värisema ja rõõmupisarad silma.
7. jaanuari hommikul peeti pidulik Kristuse sündimise püha Liturgia.
Teenistust juhatas ülempreester Dimitri Hodov, talle kaasateenijateks olid iguumen Samuel (Karask) ja munkpreester Joona (Samarist).
Pärast osasaamislaulu lugemist kuulutas isa Dimitri ette Tema Pühaduse Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli jõululäkituse. Seejärel võtsid kloostri õed ja palverändurid Pühadest Andidest osa. Pühadest Andidest osasaamine toimus kolmest karikast – nii palju palverändureid oli end sel päeval valmis seadnud suureks sakramendiks. Teenistuse lõppedes, pärast lõpetuspalvet ja risti suudlemist, suundusid kõik piduliku kellamängu saatel söögisaalikirikusse ühissöömaajale. Kauni jõulukuuse ees esinesid luuletuste ja lauludega lapsed, kes said oma vaeva eest suure püha puhul heldelt premeeritud kingituste ja maiustustega.
Söömaajal rõõmustas kõiki jõulukoraalidega koor „Raduga (Vikerkaar)“, kes esines Pühtitsa kloostris Kristuse sündimise pühal juba 25. aastat järjest.
Söömaaega lõpetades tänas iguumenja Filareta (Kalatšova) kõiki, kes olid tulnud püha rõõmu jagama, ja soovis kõigile palvemeelselt erksust, rõõmu ja ustavust Kristusele neil helgetel püha-aegadel.
Pühapäeval, 10. jaanuaril korraldas klooster lastepüha. Kohtla-Järve noorte loovuskeskuse „Sretenie“ osalejad esitasid näidendi G.-H. Anderseni muinasjutu „Lumekuninganna“ järgi (lavastaja Olga Bograya). See oli tõeline teatrilavastus kõigi lavakunsti elementidega: lavakujunduse ja muusikalise saatega, stseenide ja piltide vahetumisega, kostüümide ja grimeeringuga ning, mis kõige tähtsam, selgelt väljendatud ja publikule edastatud ideega: headus ja ohverdav armastus võidavad alati kurjuse. Kuigi muinasjutu süžee – võlupeegli kildudest mürgitatud poisist Kai'st, kes sattus Lumekuninganna juurde, ja tema kasvatuseõest Gerdast, kes sulatas oma puhta südame armastusega poisi jäätunud hinge – oli kõigile saalis viibinutele üksikasjalikult tuttav, jälgisid nii lapsed kui ka täiskasvanud toimuvat hinge kinni pidades, justkui näeksid seda lugu esmakordselt. Üks väike poiss esireast sosistas valjusti Gerdale, et ta ei kardaks väikest röövlitüdrukut, sest see on ainult pealtnäha kuri, aga tegelikult annab mantli tagasi ja laseb põhjapõdra lahti. Saal ohkas kergendatult, kui etenduse lõpus lendasid võidetud Lumekuninganna ja külmavereline salanõunik tuisuga aknast välja ning kaks roosipõõsast kattusid õitsvate roosidega, justkui polekski akna taga talv, vaid soe suvi. Seejärel anti noortele näitlejatele ja kõigile kohalviibinud lastele kingitused. Laste vaimustus ja südamlik tänulikkus liigutasid täiskasvanuid, kellest said selle tõelise lastepüha tunnistajad ja osalised – püha, mida valgustas Petlemma tähe kuma.
Lõpetuseks kutsuti kõik pühadelaua äärde, mille õed armastusega olid katnud. Hämaruse saabudes suundusid külalised enne kojusõitu veel Uinumise peakirikusse õhtuteenistusele, kandes koos kingitustega kaasa hella ja kestva mälestuse Kristuse Sündimise püha helgest ja rõõmsast tähistamisest Pühtitsa kloostris.