Moskvas avati fotonäitus „Pühtitsa – 125: Moskva – Tallinn“
8. oktoobril 2016 toimusid Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäevale pühendatud ajaloolise albumi esitlus, ning dokumentaalfilmi esilinastus vürst Sergei Vladimirovitš Šahhovskoist, Eestimaa kubernerist. Üritused toimusid „Pühtitsa 125, Moskva – Tallinn“ näituse avamise raames, mis samal päeval avati A. I. Solženitsõni nimelises Vene Välismaalaste Majas. Kuremäel asuv klooster asutati tänu Sergei Vladimirovitši ja tema abikaasa vürstinna Jelizaveta Dmitrijevna pingutustele.
Paljud konverentsisaalis esinenud kõnelejad rõhutasid sellise „kokkusattumuse“ sümboolikat: üritus toimub Radoneži vaga Sergi mälestuspäeval – selle kloostri asutaja taevasel kaitsjal. Klooster kuulub territoriaalselt Eesti riigile, kuid on juba üle veerand sajandi olnud stavropigiaalne, st. Tema Pühaduse Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otseses alluvuses. Ning see toimub kahe poole – Eesti ja Venemaa – heas koostöös.
Kloostri kunstilis-arhitektuursete ja haridusprojektide kuraator Vladimir Anšon märkis, et paljudes korraldusküsimustes abistasid neid Eesti Välisministeerium ja Eesti saatkond Venemaal (saatkonna suursaadik Arti Hilpus oli selle ürituse külaliseks). Vene Välismaalaste Maja juhtkond, selle direktor Viktor Moskvin ja direktori asetäitja Tatjana Korolkova pingutasid samuti, et Moskvas saaks see tähtpäev – kloostri juubel, mis on üks tuntuimaid Õigeusu keskusi väljaspool Venemaad ja kuhu kogunevad tuhanded palverändurid kogu maailmast – väärikalt tähistatud.
Fotonäitusel on esitletud praeguse Pühtitsa kloostri iguumenja Filareta (Kalatšova) töid, keda tunnustatud fotograafiameistrid on hinnanud heaks fotokunstnikuks. Ta kandis ka fotograafi kuulekust, olles veel igavikustunud skeemaiguumenja Varvara (Trofimova) kambriteenijana. Fotonäitus kestab selles külalislahkes Majas Moskva kesklinnas pisut üle kuu aja. Uue kloostri väljaande – albumi „Jumalaema Klooster. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäev“ esitlus ning ajaloolase ja ajakirjaniku Viktor Lanbergi dokumentaalfilmi esilinastus said imelisteks kingitusteks kõigile, keda sel pidulikul päeval tõi siia kokku mälestus ja armastus Pühtitsa vastu.
Esitledes värvikat raamat-albumit, mis sisaldab rohkelt ajaloolisi ja kaasaegseid fotosid, rõhutas iguumenja Filareta selle olulist erinevust varasematest kloostri ja selle pühapaikade väljaannetest (1991., 2003., 2008. aastal). Ainult siin, emake sõnul, põhineb tekstimaterjal põhjalikult kloostri kroonikal. „See tähendab, et kõik ajaloolised sündmused, mille Pühtitsa klooster oma elanike kaudu on läbi elanud, näeme me nende sündmuste tunnistajate – meie seast lahkunud, ent taevase Pühtitsal viibivate õdede – mälestuste kaudu. Nemad olid tunnistajad sellele, mida me nüüd nimetame ajalooks,“ ütles kloostri kaheksas iguumenja, emake Filareta.
Kloostri ja selle üha tugevneva kirjastuse jaoks oli tähtis kogu faktoloogia paigutada rangelt kronoloogilisse järjekorda, alates kloostri asutamisest ja seejärel: Esimese maailmasõja ja Venemaal toimunud riigipöörde aastad, mis tõid Pühtitsa õdedele kaasa raskeid katsumusi; elu Eesti Vabariigi aastatel, kui kloostrit tuli selle säilitamiseks ümber nimetada „Heategevuslikuks kristlikuks Pühtitsa naiste tööühenduseks“; Teise maailmasõja aastad ja kloostri kasutamine Saksa sõjaväeosade majutamiseks.
Muidugi, lühikese aja jooksul toimunud esitluses sai vaid visandada peamised verstapostid „Õnnistatud Pühtitsa“, nagu seda naiskloostrit tänapäeval nimetatakse, 125-aastasel teekonnal, kuid suur oli nende inimeste rõõm, kes tulid kohtumisele, kui lõpus emake iguumenja õnnistusel õed hakkasid jagama kõigile soovijatele seda raamat-albumit. Ja Pühtitsas sügise alguses toimunud pidulikul õhtul ja Vene Õigeusu Kiriku Välissuhete Osakonna tänukirjade üleandmisel heategijatele osaleda mitte saanud heategija Sergei Glinka sai auhinna Vene Välismaalaste Maja konverentsisaalis emake iguumenja käest oma nimipäeval.
Ajalukku sukeldumise jätkas dokumentaalfilm „Vürst Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi. Eestimaa kuberner“. Sügav ja mitmekihiline, paljuski inspireeriv, kuid samas selge kibeduse noodiga. Selle kaasrežissöör ja saatejuht Viktor Lanberg ütles, et filmi kangelane – see silmapaistev riigitegelane – unustati väga kiiresti pärast oma surma. Ta ei kuulunud 1. Moskva gümnaasiumi silmapaistvate vilistlaste hulka, mille ta lõpetas. Samuti jäi tema nimi väljapoole Moskva Riikliku Ülikooli silmapaistvate vilistlaste nimekirja. „Aga vürst Sergei Vladimirovitš oli see ametnik, see imeline terviklik isiksus, kes oma intellektuaalse potentsiaali tipul teenis Isamaad, teenis Vene Õigeusu Kirikut, säästmata oma elu. Seepärast, töötades erinevates arhiivides (ja suureks abiks oli meile Pühtitsa kloostri arhiiv), kogudes filmi jaoks materjale, seda filmides, püüdsime me justkui selle nime tagasi ajalukku tuua,“ lõpetas V. A. Lanberg. Filmis toob iguumenja Filareta (Kalatšova) esile oma suure eelkäija skeemaiguumenja Varvara (Trofimova) sõnad, kes nimetas vürsti „pühaks ametnikuks“, sest see kuberner ei võtnud altkäemaksu, ei peitnud dokumente riiulisse, vaid hoolitses asjade ja tema hoole alla antud inimeste eest ning pidas end tõepoolest rahva teenijaks.
Filmis on kuulda veel üht võimsalt kõlavat nime – Kroonlinna püha õiglase Joanni. Sest see suur ülevenemaaline karjane seisis Jumalasünnitaja mäel alguse saanud kloostrielu juures! Uues kloostri väljaandes on kirjas, et isa Joann Kroonlinnast, olles heaks kiitnud koha, kuhu kavatseti klooster rajada, juhendas, toetas, palvetas ja õnnistas iga olulist sammu selle rajamisel. „Suudlege seda maad,“ ütles püha õiglane rahvale, „sest see on pühitsetud Jumalaema tulekuga.“
Üks kõige rabavamaid fakte seisneb selles, et Pühtitsa klooster ei olnud suletud mitte ühelgi päeval – isegi neil süngetel aastatel, mil Kirikut taga kiusas Jumalavastane võim. Ja siin on, mida kirjutas selle kohta oma tervitussõnas uuele ajaloolisele albumile Tema Pühadus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill: „Me ei saa jätta märkimata Jumala erilist armu Pühtitsale, mida on mööda läinud laastamine ja teotus. Kristlaskonna agar Eestkostja on katnud selle kloostri Oma aulise omofooriga ja hoidnud seda sellest kurjast …“ Pühtitsas toimusid albumi esitlus ja filmi esilinastus 5. septembril 2016, Jumalaema Uinumise püha tähistamise lõpetamise päeval, ning Moskvas – 8. oktoobril, Vene maa Iguumeni mälestuspäeval. Ja nii põhjaeurooplaste usklikute jaoks, kelle jaoks klooster on saanud Kristuse usu valguseks, kui ka moskvalaste usklikute jaoks, kes tunnevad vaimset sugulust selle neile armsa kloostriga, olid need 125. aastapäevale pühendatud üritused mälestusväärsed.
Tõlge on tehtud Nina Stavitskaya teksti põhjal.