Ristikäik Eelija eraklast Vasknarvast Pühtitsa kloostrisse
„Kui me asume ristikäigule, siis justkui harjutame oma elutee õigsust … Ristikäik peab alati olema seotud palve ja elu üle järelemõtlemisega. See ei ole lihtsalt jalgsimatk või seilamine punktist A punkti B — see on toiming, mis on täidetud mõtiskluse ja palvega.“
Tema Pühadus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.
Pühtitsa Jumalaema Uinumise imettegeva ikooniga ristikäikude Sõrenetsist (Vasknarvast) ajalugu pärineb aastast 1818. aastast, mil ehitati Sõrenetsi Eelija prohveti kirik, kus hoiti Pühtitsas eestlaste talupoegade poolt XVI sajandil leitud Jumalaema Uinumise imettegev ikoon. Uinumise püha eel kanti ikoon Sõrenetsist tema leidmiskohta. Pärast püha viidi ikoon ristikäiguga tagasi Sõrenetsisse. 1892. aastast jäi ikoon Pühtitsasse, kloostri Uinumise peakirikusse. Kuid ristikäigud Pühtitsa pühakujuga jätkusid igal aastal. 1940. aastal katkestas uue võimu tulek selle traditsiooni. 1941. aasta suvel sai Eelija kirik kannatada Saksa suurtükitule tõttu ja 1944. aastal oli hävitatud põhjalikult juba Nõukogude armee suurtükkide käes. Alles 1974. aastal anti Kõigepühitsetud metropoliit Aleksiuse (Ridigeri) õnnistusel korraldus alustada Eelija kiriku taastamist Vasknarvas. Tulevane Pühim Patriarh usaldas taastamistööde juhtimise vaimulikult tugevale preestrile isa Vassili Borinile.
Kogu rahva jõul taastati kirik ja 15. oktoobril 1978 pühitses Kõigepühitsetud metropoliit Aleksius Vasknarva Eelija kiriku varemetest taastatud Püha Nikolai kõrvaltari. Viis aastat pärast isa Vassili surma (27.12.1994) taastati ristikäik Sõrenetsist Pühtitsasse. Kõigepühitsetud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korniiliuse õnnistusel kõndisid 26. augustil 1999 Vasknarva õigeusklikud elanikud esmakordselt pärast pikka pausi oma esivanemate teed mööda Uinumise Jumalaema püha tähistama Pühtitsa pühal mäel. Sellest ajast saadik toimub Uinumise ristikäik igal aastal viimasel pühapäeval enne Jumalaema Uinumise püha.
Tavakohaselt kogunes 20. augusti hommikul Vasknarvasse palju palverändureid. Enne ristikäigu algust toimus Pühtitsa Eelija skeetaEelija kirikus jumalik Liturgia, mida juhatas ülempreester Vjatšeslav Karjagin. Liturgia lõppedes andis isa Vjatšeslav palveränduritele õnnistuse ristikäigule asumiseks, ning õed kutsusid kõiki ühisele einelauale enne teekonna algust. Selle 33-kilomeetrise ristikäigu korraldamiseks oli kaasatud mitu bussi, korraldatud toitlustus ja meditsiiniabi, ristikäigu osalistele oli tagatud joogivesi. Teekonnal tehti kolm peatust, et palverändurid saaksid puhata ja einestades oma jõudu taastada. Kogu teekonna vältel, kui kanti Jumalaema Uinumise imettegevat ikooni, ühinesid ristikäiguga usklikud. Püha Värava juures, kellade helisedes, võtsid ristikäigu vastu kloostri õed ja arvukad külalised. Pärast Pühtitsa Jumalaema Uinumise imettegeva ikooni saabumist kloostri peakirikusse toimus palveteenistus. Pidupäev lõppes ühise kloostri söömaajaga.