Ristikäik Eelija eraklast Vasknarvast Pühtitsa kloostrisse 26. augustil 2018. aastal
26. augustil 2018 toimus traditsiooniks saanud ristikäik Eelija eraklast Vasknarvast Pühtitsa kloostrisse koos Jumalaema Uinumise imettegeva ikooniga. See aasta oli Pühtitsa ristikäigule juubeliaasta – kaheksasajand.
Pühtitsa Jumalaema Uinumise imetegutseva ikooniga ristikäikude Sõrentsist (Vasknarvast) ajalugu pärineb aastast 1818. aastast, mil ehitati Sõrentsi Eelija prohveti kirik, kus hoiti Pühtitsas eestlaste talupoegade poolt XVI sajandil leitud Jumalaema Uinumise imetegutsevat ikooni. Uinumise püha eel kanti ikoon Sõrentsist tema leidmiskohta. Pärast püha viidi ikoon ristikäiguga tagasi Sõrentsisse. 1892. aastast jäi ikoon Pühtitsasse, kloostri Uinumise peakirikusse. Kuid ristikäigud Pühtitsa pühakujuga jätkusid igal aastal. 1940. aastal katkestas uue võimu tulek selle traditsiooni. 1941. aasta suvel sai Eelija kirik kannatada Saksa suurtükitule tõttu ja 1944. aastal hävis põhjalikult juba Nõukogude armee suurtükitule käes. Alles 1974. aastal anti Kõigepühitsetud metropoliit Aleksiuse (Ridigeri) õnnistusel korraldus alustada Eelija kiriku taastamist Vasknarvas. Tulevane Pühima Patriarh usaldas taastamistööde juhtimise vaimulikult tugevale preestrile isa Vassili Borinile.
Kogu rahva jõul taastati kirik ja 15. oktoobril 1978 pühitses Kõigepühitsetud metropoliit Aleksius Vasknarva Eelija kiriku varemetest taastatud Püha Nikolai kõrvaltari.
Viis aastat pärast isa Vassili surma (27.12.1994) taastati ristikäik Sõrentsist Pühtitsasse. Kõigepühitsetud Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korniiliuse õnnistusel kõndisid 26. augustil 1999 Vasknarva õigeusklikud elanikud esmakordselt pärast pikka pausi oma esivanemate teed mööda Uinumise Jumalaema püha tähistama Pühtitsa pühal mäel. Sellest ajast saadik toimub Uinumise ristikäik igal aastal viimasel pühapäeval enne Jumalaema Uinumise püha.
26. augusti hommikul kogunes Vasknarvasse palju palverändureid. Enne ristikäigu algust toimus Pühtitsa Eelija erakla Eelija prohveti kirikus jumalik liturgia, mida juhatas Pühtitsa kloostri preester, ülempreester Vjatšeslav Karjagin. Pärast liturgiat kutsusid õed kõiki ühisele einelauale, seejärel peeti palveteenistus enne teekonna algust. Ristikäigul võtsid osa: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalse kloostri iguumenja Filareta. 37-kilomeetrilise ristikäigu korraldamiseks oli kaasatud mitu bussi, korraldatud toitlustus ja meditsiiniabi, ristikäigu osalistele oli tagatud joogivesi. Teekonnal tehti kolm peatust, et palverändurid saaksid puhata ja einestades oma jõudu taastada. Kogu teekonna vältel, kui kanti Jumalaema Uinumise imetegutsevat ikooni, ühinesid ristikäiguga usklikud. Püha Värava juures, kellade helisedes, võtsid ristikäigu vastu kloostri õed ja arvukad külalised. Pärast Pühtitsa Jumalaema Uinumise imetegutsevat ikooni saabumist kloostri peakirikusse toimus palveteenistus. Pidupäev lõppes ühise kloostri söömaajaga.