Ülempiiskop Feognosti jutlus Pühtitsa kloostris 27. novembril 2018. aastal

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Kord nägi vaga Antonios Suur maad, mis oli saatana võrkudega kaetud, ja hüüdis hämmastunult: „Issand, kes küll suudab neist pääseda?!” Ja talle vastati: „Alandlikutark”. Kui lihtne, selge ja samal ajal tähendusrikas sõna! See koosneb kahest mõistest: alandlikkus ja tarkus. Tõeline tarkus seisnebki alandlikkuses ja tark inimene on alati alandlik.

Kristuse Kirikus on palju pühakuid, ja pühakutel on erinevad omadused ja iseloomujooned, kuid üks joon on ühine kõigile – alandlikkus. Ei ole olnud ühtegi uhket pühakut – kõik pühakud olid alandlikud ja vältisid saatanlikke võrke. Alandlikkus on tarkuse alus, sest et olla tõeliselt tark, peab inimene tingimata olema alandlik. Sõna „alandlikkus” juur on „rahu” (vene keeles: смирение – мир).

Kui Issand ilmus jüngritele pärast oma Ülestõusmist, siis alustas Ta oma kuulutust sõnadega: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile.” Inimene võib olla tõeliselt tark ainult siis, kui tal on hingeline rahu. Kui inimesel ei ole sisemist rahu, siis ei too talle kasu ei palve, ei paastumine, ei öine valvamine ega muud voorused. Esmalt tuleb omandada rahu ja alandlikkus, ja alles seejärel toovad paast, palve ja valvsus meie hingele ja ihule tervendust. Saarovi vaga Serafim õpetab: „Leia oma hinges rahu”. Me oleme võitmatud, kui meis on rahulik vaim. Me ei suuda alati olla alandlikud oma uhkuse tõttu. Kuid mõnikord mälestused hinge rahust, vaikusest, puhkusest ja tugevusest toovad meile suure Jumala armu ja headuse.

Selles elus tuleb eeskätt püüelda rahu omandamise poole oma hinges, siis lisatakse meile kõik muu. Ükskõik milline oleks meie eluline kuulekus, kui me alandume, kui me ei nurise, kui meie südames tasadus avaneb uksed Jumala armule, siis saame meiegi nendeks anumateks, mida Jumala arm täidab. Nende südamed, kellel on rahu ja alandlikkus, täidab Issand headuse, armastuse ja julgusega.

Pühim Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill palus mul edasi anda oma patriarhaalne õnnistus Emake Iguumenjale, õdedele ja palveränduritele. Patriarh Kirill tänab teid kõiki pühade palvete eest, selle eest, et te säilitate siin Püha Õigeusu, selle eest, et Pühtitsa Kloostri õlilampike särab oma headuse ja armastusega kogu maailmale, tunnistades elu. Pühim Patriarh tänab teid selle eest, et te säilitate rahu, mida tänapäeva maailm sageli ei mõista. Kui inimesed tulevad väljastpoolt maailma ja astuvad Pühtitsa Kloostri maale, siis nad tunnevad erilist rahu ja erilist Jumala armu. Me peame olema tänulikud Jumalale, et me elame siin, et meil on võimalus kasvõi mõnikord astuda sellele maale ja osaleda selles armus, mida Issand annab neile, kes Teda armastavad.

Täname teid kõiki pühade palvete ja vaevanägude eest. Õnnitlen Pühade Kristuse Andide vastu võtnud vendi ja õdesid! Kuulame nüüd tänupalved pärast Pühade Andide vastuvõtmist. Au Sinule, Jumal! Au Sinule, Jumal! Au Sinule, Jumal!