Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Pühtitsa kloostris 1. detsembril 2018. aastal

Teie Kõrgesti Pühitsetud, kallid Valitsejad, austatud vaimulikud isad, kallis Emake Iguumenja, püha Kloostri õed, palverändurid, tervitan südamest ja õnnitlen teid kõiki Eestimaa pühakute mälestuspäeva puhul! Kui me avame kirikukalendri, siis näeme, et iga päev Kirik austab mõnda pühakut, ja vahel isegi väga paljusid pühakuid. Meile kõigile on teada, et mitte kõik need, kes on Jumala ees hiilgavalt seisnud, ei ole inimestele tuntud, sest mõnede pühade kangelasteod on jäänud varjatuks inimeste silmade eest. Seetõttu ongi Kirik kehtestanud Kõigi Pühade päeva, Kõigi Venemaa Pühakute päeva ja neis või teistes maades elanud ja teeninud pühade mälestuspäevad.

Täna tähistame pühakute püha, kes on Eesti pinnal vaimselt võidelnud ja teeninud. Nad on selle maa eestkostjad. Me peame nende poole pöörduma eriti innuka palvega. Püha Kloostri jaoks on täna eriline päev, sest meie püha õnnistatud ema Jekaterina Pühtitsast on arvatud Eestimaa pühakute kogusse. Püha õnnistatud Jekaterina oli selle kloostri elanik, siin ta vaimselt võitles, ta kõndis selle maa peal ja nüüd on ta Jumala poolt austatud ja pühakute sekka loetud. Hiljuti toimus tema pühade säilmete leidmine, ja eile toimus tema säilmete ületoomine sellesse pühasse peakirikusse. Nüüdsest peale jäävad tema säilmed siia, ja igaüks, kes siia tuleb, ning muidugi kloostri õed ja vaimulikud, võivad alati palvetada selle suure Jumala meelepärase säilmete ees.

Soovin teile kõigile, et Eestimaa pühakute palvete läbi tugevdaks Issand meid kõiki meie eluteedel. Samuti tahan eriliselt õnnitleda valitsejat Sergid, sest ta kannab ühe Eestimaa pühakute hulka kuuluva märterpreester Sergei Rakverest, nime. Valitseja, õnnitleme teid ja soovime, et Issand tugevdaks teid. Lubage kinkida teile see tagasihoidlik lillekimp, mis on mitte ainult ilus, vaid ka okkaline. Iga õigeusklik kristlane peab läbima kiusatuste tee, seepärast on see lillekimp sümboliks ja meeldetuletuseks sellest eluviisist, mida me peaksime järgima. Me peame rõõmustama vaimses rõõmus, kuid alati mäletama, et elus on ka okkaid. Issand ei ole meile lubanud kerget teed, vaid Ta on lubanud okkalist rada, ja just seda rasket teed mööda peame me kõik minema Taevariigi poole. Aamen.