Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Jumalaema Kaitse pühal Pühtitsa kloostris 14. oktoobril 2021. aastal

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Täna austab püha Kirik Kõigepühimat Jumalasünnitajat. Taevase Kuninganna imepärane ilmumine toimus 10. sajandi keskel Konstantinoopolis. Blachernae Jumalaema kirikus, mis oli täis palvetajaid, toimusid innukad palved, sest Konstantinoopolile ähvardasid saratseenid. Kirikus palvetas vaga keiser Leo, keda hüüti Targaks, Konstantinoopoli patriarh Tarasios, kes hiljem kuulutati pühakuks, ja hulgaliselt vaga kristlasi. Koguöise jumalateenistuse ajal nägid kaks meest – Andreas, Kristuse pärast meeletu ja tema õpilane Epifanius – taevasse tõstetud pilguga Jumalasünnitajat, kes hoidis palvetajate kohal oma omofoori. Neid haaras hirm ja aukartlik värin. Peagi sai kogu Konstantinoopol sellest teada. Oht saratseenide eest möödus ning selle sündmuse auks kehtestati püha. 10. sajandil võttis Vana-Vene vastu kristluse, hakati ehitama kirikuid ja kloostreid. Meiegi oleme nüüd tunnistajateks, et väga paljud pühakojad ja kloostrid on pühendatud Kõigepühima Jumalasünnitaja Kaitse auks.

Me palvetame kirikutes ja soovime loomulikult, et Jumalaema omofoor kataks meid kõiki. Tihti märkame aga, et meie palveid ei täideta kohe. Miks see nõnda on? Issand kuuleb kõiki palveid, ent meie patuseisundist lähtuvalt ei suuda me alati õigesti hinnata oma vaimset olukorda ega mõista, mida peaksime palves Jumalalt paluma. Issand viivitab mõnikord meie palvesoovide täitmisega, sest Ta teab, südameuurijana, et palutud täitumine ei oleks praegu meile kasuks. Veelgi enam – palutava saamiseks on vaja astuda samm Issandale vastu. Mida see samm tähendab?

Kõigepealt tähendab see patutunnistavat meelt ja südant, s.t arusaamist oma patust. On vaja asuda patutunnistuse teele. Just seda ootabki Jumalaema igaühelt meist. Seepärast, mõelgem täna oma vaimsele seisundile ning pingutagem, et patutunnistuse kaudu jõuda arusaamiseni oma patust. Aidaku selles meid Issand ja Taevane Kuninganna. Aamen.