Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Pühtitsa kloostri Eelija skeetas 2. augustil 2022. aastal

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Täna austame püha Jumala prohvet Eelijat – Vana Testamendi pühakut, kes oli vankumatu võitleja ainsa tõelise Jumala austamise eest. Prohvet Eelija elas 9. sajandil enne Kristuse sündi, mil tema kaasmaalased olid eemaldunud tõelise Jumala teenimisest ja langenud ebajumalateenistusse. Prohvet Eelija noomis neid karmilt ning sattus Iisraeli kuninga põlu alla. Tänases apostel Jaakobuse kirja lõigus (Jk 5:10–20) kuulsime, et Vana Testamendi pühakud, keda ajendas Jumala tahte kuulutamine, kannatasid palju ja talusid rohkelt katsumusi.

Püha apostel Paulus lausub heebrealastele kirjas (Hb 11:38) Vana Testamendi pühakute kohta järgmised sõnad: „Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.” Nii osutab Pühakiri püha prohvet Eelija tõelisele usule. Issand ise on korduvalt rõhutanud usu olulisust. Tuletagem meelde, et kui Ta tervendas paljusid, ütles Ta: „sinu usk on su päästnud, mine rahuga!” Viimasel pühapäeval kuulsime evangeeliumilugemisest (Mt 9:27–35), kuidas Kristus tervendas kaks pimedat. Need kaks õnnetut inimest olid kuulnud, et Kristus tervendab paljusid, ja soovisid ka ise terveneda. Kui nad kuulsid Kristuse tulekust, hakkasid nad hüüdma: „„Taaveti Poeg, halasta meie peale!” Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: „Kas te usute, et mina võin seda teha?” Nemad ütlesid talle: „Jah, Issand!” Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!””. Pole kahtlust, et Kristus näeb iga inimese hinge ja südame liikumisi. Issand soovis saada pimedatelt vastust, et kõik ümbritsevad seda kuuleksid. Nii näitab Päästja meile veel kord, et usk on meie vaimse elu nurgakivi.

Vaga Markus Erak on lausunud: „Usk ei seisne ainult Kristusesse ristimises, vaid ka Tema käskude täitmises.” Püha piiskop Johannes Kuldsuu ütleb: „Kus on usk, seal on vägi; kus on uskmatus, seal on nõrkus.” Tänapäeva inimene ei pruugi neid sõnu mõista ja väidab ehk, et on ju palju tugeva füüsisega inimesi, kes on vaimselt justkui täiesti „mädanenud”. Ent askeedid, kes kandsid kõige rangemaid paastuvõitlusi kõrbemaadel ja kurnasid enda ihu, tundudes seeläbi äärmiselt jõuetud või suisa voodi külge aheldatud, olid vaimult nii tugevad, et suutsid ainuüksi sõnaga justkui mägesid liigutada. Samal ajal hoiatab püha piiskop Johannes Kuldsuu, et usk võib olla ka süüdistajaks Hirmuse Kohtu päeval. Kuidas seda mõista?

Kujutleme kahte inimest, kes mõlemad elavad kirgede ja pahede küüsis. Üks neist on usklik, teine aga uskmatu. Püha Johannes Kuldsuu ütleb, et usklikult nõutakse rangemat vastust, sest ta teadis usu seadusi, ent ei järginud neid ja elas patuse eluviisiga. Seetõttu ei tohiks keegi meist, kes end usklikuks nimetab, piirduda vaid sõnaga „usklik”. Usus on vaja end üha uuesti sütitada. Apostel Paulus manitseb oma õpilast Timoteost: „Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!” (2Tm 2:1). Nende sõnade taga peitubki usu tugevdamine.

Vaatame igaüks oma hinge. Meie, õigeusklikud, käime kirikus ja palvetame. Mille eest me palvetame? Anname sisse palvesedeleid "Elavate eest" ja "Surnute eest". See on õige, sest me soovime, et nii meil kui ka meie lähedastel oleks hea tervis. Me palvetame, et meie probleemid laheneksid. Seegi on õige. Aga kas me palvetame oma usu tugevnemise eest? Issand on meile paljudes tervendamislugudes näidanud, et just tugev usk toetas inimesi tervenemisel. Jah, Jumal on Kõigeväeline, aga Ta ei saa inimest päästa vastu tema enda tahtmist. Looja on andnud meile vaba tahte ja mõistuse. Mõistus ulatub küll siinsesse materiaalsesse maailma. Tänapäeva inimene uhkustab oma haridusega. Meditsiin suudab isegi mõnel juhul ette ennustada inimese peatset surma, kuigi sageli eksib. See on võimalik tänu teadusele. Mõistuse tegevus lõpeb koos inimese maise eluga. Usk kingib inimesele teistsuguse teadmise – teadmise igavese elu seaduste kohta, selle kohta, kuidas siin maailmas elada ja mis juhtub pärast meie maisest elust lahkumist.

Pühad isad, kes astusid mööda vaimse redeli astmeid ja täitusid voorustega, lähenesid Jumalale. See lähenemine ehk pühadus andis neile arusaamise igavese elu seadustest. Meenutagem alati, et usk on meie vaimse elu nurgakivi. Palvetagem, et Issand, pühade meelepäraste teenijate ja usutoetajate – nagu püha prohvet Eelija – palvete tõttu tugevdaks meis usku. Aamen.