Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Kroonlinna püha õiglase Joanni Inglipäeval Pühtitsa kloostris 1. novembril 2023. aastal
Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Täna ülistab püha Kirik vaga Joannes Rila kloostrist, Bulgaaria Kiriku ja bulgaaria rahva kaitsepühakut. Vaga Joannes Rila kloostrist elas 9. sajandi lõpus – 10. sajandi alguses ja läks Issanda karja 946. aastal, enne Vene ristimist. Samuti ülistame täna Kroonlinna püha õiglase Joanni, sest ristimisel pandi talle nimi just vaga Joannes Rila kloostrist auks.
Meil on alati vaimne side oma taevase kaitsepühakuga, kuna vajame vaimset tuge. See pühak, kelle nime me kanname, on meie eriline eestkostja, mistõttu peame teda alati oma palvetes meenutama. Inglipäeval austavad õigeusklikud kristlased oma pühakut iseäranis ja tulevad võtta osa Pühadest Andidest, paludes sel moel õnnistust oma eluteele.
Vaga Joannes Rila kloostrist ja Kroonlinna püha õiglase Joann elasid täiesti erinevatel ajastutel – neid lahutas peaaegu terve aastatuhat. Vaga Joannes Rila kloostrist oli askeet, kes elas koopas, sai tuntuks oma askeesitegude, imetegude ja erilise võimsa palvega kogu Bulgaaria rahva eest. Kroonlinna püha õiglase Joann, nagu me teame, elas 19. sajandi lõpus – 20. sajandi alguses ja sai tuntuks kui ülevenemaaline karjane, kellel oli side tohutu suure hulga inimestega. Nii korraldab Issand iga pühaku „vaimset võitlust”. Tundub, et nad olid täiesti erinevad inimesed, ent kõiki pühakuid ühendab eeskätt patutunnistamise hoiak ja tugev, hajumatult keskendunud palve mitte üksnes iseenda, vaid ka ligimeste eest – sisuliselt kogu maailma eest. Mida kõrgemale tõuseb püha inimene vaimsete vooruste redelil, seda enam peab ta end patuseks.
Meiegi peame mõtlema oma vaimse seisundi üle. Tõenäoliselt tasub meenutada viimase pühapäeva Evangeeliumilugemist: Külvaja läks välja külvama (Lk 8:5–15). Külvaja on Kristus ise, külvamine on Jumala sõna, mida me kuuleme. Üks seeme langes tee äärde, kus ta tallati jalge alla ning taeva linnud nokkisid selle ära. Kristus selgitab, et tegemist on inimestega, kes on küll saanud Jumala sõna, kuid kurat varastab selle nende südamest. Teine seeme langes kaljusele pinnasele ja, kuigi tärkas, kuivas ära, sest tal puudus niiskus. Selle maailma kiusatused juhivad inimese tähelepanu kõrvale ja võtavad tema südamest ära igasuguse Pühakirja mõistmise. Kolmas seeme langes ohakate sekka ja see lämmatas selle ära. Ka selle maailma lõbud, ütleb Kristus, röövivad sääraselt inimeselt Pühakirja tähenduse. Neljas seeme langes viljakasse mulda ja tõi rikkaliku saagi. See ongi Pühakirja mõistmine pühade inimeste poolt – nemad taipasid Kristuse öeldud sõnade tähendust kogu selle sügavuses. Matteuse evangeeliumis on sama loo kirjelduses üks täiendav detail: viljakasse mulda langenud seeme andis ühel puhul kolmekümnekordse, teisel puhul kuuekümnekordse ja kolmandal juhul sajakordse saagi (Mt 13:8). Iga püha eristus oma võitlustega ja sai erinevaid ande.
Meie, inimliku mõistusega, ei suuda kindlaks teha erinevust ühe või teise pühaku vahel. Ühe pühaku vägitööd said tuntuks kogu maailmas, teise omad ainult kitsale inimeste ringile. Ainult Issand saab määrata iga inimese vaimse täiuse astet. Mõelgem siis, millisel vaimse seisundi astmel oleme meie ise.
Võib-olla arvame, et elame Kiriku korra järgi: iga pühapäev käime jumalateenistusel, loeme igapäevaselt hommiku- ja õhtupalveid, akafistuid ja kanoone, osaleme sagedasti Pühadest Andidest osasaamisel – järelikult on meie süda viljakas muld. Vaatame siiski sügavamale oma hinge: kui hajumata on meie palve, kui sageli pahandume erinevatest välistest negatiivsetest ilmingutest? Kui sellele ausalt otsa vaadata, võib selguda, et asume mitte viljakal pinnasel, vaid hoopis tolmusel teel või kivisel maal, mis andis vaevalt mingit vilja. Kui viibime ohakate keskel, on tähtis, et võitleme nende vastu. Jumal andku, et need ohakad ei lämmataks meis vaimse elu võrseid.
Seepärast palugem oma taevast kaitsepühakut ja kõiki pühakuid, et Issand nende palvete läbi tugevdaks meid meie eluteel ning aitaks astuda tolmuselt teelt kivisele pinnasele, läbida ohakate ala, jõuda lõpuks viljakale mullale ja kanda rikkalikku vilja. Aamen.